Kogemusest õppimine

Täna loengus rääkisime kogemusest ja kogemusest õppimisest. Arutlesime gruppis erinevaid väiteid õppimisest ja kogemusest. Kõige huvitavam ja õigem väide oli minu jaoks see: Keerulised ja ebameeldivad kogemused pakuvad võimalust õppida. Keerulised või ebameeldivad situatsioonid sageli viivad õppimiseni. Need kogemusi suudavad meid mõtlema, muutma oma pilku paljudele asjadele. Me otsime väljapääss rasketest olukordadest ja tänu sellele me õpime.
Veel gruppis rääkisime kogemusest. Iga inimene rääkis oma kogemusest. Kogemusi oli täiesti erinevaid: kellel oli jalgrattaga sõitmine, kellel oli keele õppimine. Tegime gruppis oma õpiprotsessi mudelit.
See loeng oli minu jaoks väga põnev ja põhjalik. Sain teada, et kogems on õppimise alus. Õppimine algab kogemusest. Kui me õpime, siis me laiendame oma kogemust ning üllatame kogemustpiire. Kõige tähtsam on see, mis kogemust me saime õppimisest, mis oma õppimisest me saime teada!

Ei ole nii lihtne..

Lõpetasin mini-uurimus (teemaintervjuu analüüs) ja eneseanalüüs. Meie iseseisva töö ülesanne oli viia läbi intervjuu õpetajaga ning analüüsida seda intervjuut. Mina intervjueerisisn eeskujulikku õpetajat, kelle töö staaz juba 20 aastat. Pidin analüüsima õppimise kogemust ja arusaamad õppimisest ning pidin välja selgitama, kuidas ta iseloomustad ennast kui õppijat. Nägin, et isegi õpetajale oli mõnikord raske vastata.
Sellest analüüsist mina sain aru, et õppimine peab olema elukestev, eriti õpetajate jaoks, sest inimesed, kes võtsid enda missioniks lapsi õpetada, peab ise ka end arenema, koolitama. Isegi, kui õpetaja töö staaz on 20 aastat või rohkem tal on alati võimalus edasi liikuda, edasi areneda.
Võtmefraas oli minu jaoks see, et õppimine on eriti oluline täiskasvanueas, sest maailm meie ümber on täis pidevaid muutusi ja, et ajast maha jääda, et olla eluga kursis IGA täiskasvanu inimene peab õppima terve elu jooksul.
Küsimusele, kuidas iseloomustate ennast kui õppijat, õpetajale oli väga raske kohe vastata, aga ta natuke mõtles ja ütles fraasi, mis mulle väga meeldis: "Õppija on see, kes asub targemaks saamise teel. Mina olen sellel teel sihikindel, iseseisev, teadushimuline ja enesekindel."
See ülesanne tegelikult oli päris raske, aga tänu sellele mina hakkan vaatama õppimisele ja sellele eesmärgidele teisest küljest.

"Mona Lisa naeratus"

Vaatasin täna filmi "Mona Lisa naeratus", kus peaosas on Julia Roberts. Ta mängis seal filmis Katherine, kes oli Yellesi koolis kunstiajaloo õppejõud. See film näitab meile, kuidas õpetada õpilastele õigel viisil, kuidas teadmisi edasi anda. Katherine tahtis rakendada uusi õpetamismeetodeid koolis. Aga tema ideid ei meeldinud direktorile. Katherine vähemalt katsetas. Kangelanna arvas, et õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, ta tundis, et kunst nõuab sügavamat läbielamist. Läbi kunsti pidis lapsed saama uusi kogemusi ja ideid. Õppimine pidi kujundama uskumusi ja eelarvamusi. Filmi lõppus Katherine lahkub koolis ja sõidab Europasse oma ideid edasi andma.
Esimesel pilgul see film tundub lihtne, aga tegelikult "Mona Lisa naeratus" see on film eri atmosfääriga ning sügava sisuga. Suurepärane näitlejate mäng vaid rõhutab selle filmi sügavuse.

Õppimine täiskasvanueas # 2

Vaatasin materjale esimese loengu kohta. Sain teada, mis on õppimise olulisus kuulturis: õppimise olulisuse kasv meie kultuuris, õppimisel on ühiskonnas oluline otstarve - hoida alal ühiskonda (ja muuta seda), õppimist ei saa jätta juhuse hooleks. Täiskasavanut käsitatakse õppijana eelkõige koolituse kontekstis. Vanuseline määratlus - üle 18 või 25 aastane või vanem.
Lugesin ka Antikainen, Rinne ja Koski ning tegin mõistekaardi elukäigu liigendamisega. Selles loengus oli minu jaoks tegelikult kõik aru saadav. Aga mul oli kahju, et mind ei olnud kohal esimsel loengul, sest saan aru, et midagi selles loengus mina minetasin.

Õppimine täiskasvanueas

Hakkan pidama õpipäeviku. 9. veebruaril käisin esimesel korral loengus õppimine täiskasvanueas. Esimeses loengus 2. veebruaril mind kahjuks ei olnud. Alguses mina eriti ei teadnud millest see loeng on. Loengus hakkasime lugema ning analüüsima Helle lugu. Just tol ajal sain teada millest on loeng õppimine täiskasavanueas. Helle õppis terve elu. Ta töötas erinevates kohtades, käis kursustele ja koolitusele. Aga äkki tema elus juhtus õnnetus - ta jäi pimedaks. Aga see õnnetus ei takistanud tema õppimises. Ta jätkas õppida. Sõltumata tema haigusest tal absoluutselt ei olnud raske edasi õppida. "Nii tugev naine" - mõtlsein mina. Tegelikult iga tervis noor inimene ütleb, et tal on nii raske õppida, et ta ei suuda rohkem. Aga Helle tahtis areneda, ennast täiendada vaatamata tema õnnetusest.
Loengus sain teada, et elukäik seotud õppimisega. Ja see tähendab, et õppimine ei tähenda ainult kooli pingis istumine. Õppimine on sotsiaalpsühhologiline protsess, milles kogemusele omistatakse tähendused, kujunevad teadmised, väärtused, tõekspidamised, enesemõstmine, oskused, emitsioonid-tunded. Mõnikord tulevad keerulised ajad või elu üleminekud ja neid sageli viivad õppimiseni. Inimene õpib sünnist surmani!