Kursuse kokkuvõte

Kursus õppimine täiskasvanueas lõppes. Praegu ma saan aru, et vaatan õppimisele teisest küljest. Õppimine ei tähenda raamatute lugemine ning see ei piirdu koolipingis istumisega. Meie elukäik on seotud õppimisega. Õppimine on uute teadmiste, oskuste, ideede, arusaamade, hoiakute omandamine. Õppimise ajal me peame oma tegevusi mõtestama ning eneseanalüüsiga tegelema. Kuid kogemusest, mis jääb reflekteerimata, pole võimalik õppida. Selle kursuse jooksul ma sain teada, kuidas õppida õppima. Ma hakkasin enesehindama. Sain teada, et eneseareng on õppimises väga oluline aspekt.
Sain teada palju ka täiskasvanu õppimise eripäradest ning probleemidest. Väga oluline teada, et täiskasvanutel on hästi tugevad hoiakud ja arusaamad. Nendel on juba isiklikud kogemused, varasemad teadmised, väljkujunenud oskused. Räägisime me ka koolitustest ja grupi õppimisest. Kõikedest ma sain uusi teadmisi, milliseid ma kindlasti rakendan oma tulevikus töös.
Inimene õpib sünnist surmani. Mina ei ole erand. Minu areng tähendab ennast täiendada, oma teadmisi värskendada. Ma valin, harjutan, omandan, süvenen. Maailm meie ümber on täis pidevaid muutusi ning, et ajast mitte maha jääda me kogu aeg õpime. Õpime mitte sellepärast, et PEAME, aga sellepärast, et TAHAME ise areneda. Õppimine pole mitte üksnes vajalik, vaid loomulik ja naudingut pakkuv tegevus.
Tegelikult mina ei jõudnud selle aja jooksul väga hästi ning täielikult enesehinnata ja eneseanalüüsida. See ei ole nii lihtne, aga ma usun, et ma suudan.

Suur tänu Teile!

Viimane loeng

Täna oli viimane loeng. Periood lõppes ootamatult kiiresti. Viimases loengus me rääkisime transformatiivsest õppimisest. Nagu mina sain aru transformatiivne õppimine tähendab sügav õppimine, mis läbi emotsioonide ja muutuste viib tõlgendusraamini. Tõlgendusraam tähendab omakorda arusaam iseendast ning maailmast, eeskujudest, väärtustest ja stabiliseerimist. Õppimisele võib kogeda ka vastuseisu, mis võib takistada õppimist. Minu jaoks transformatiivne õppimine on olulisem, kui stabiilsus, sellepärast et raskusi ületamine annab meile jõudu ning motivatsiooni edasi liikuda, areneda. Stabiilsus ei anna meile selline võimalust. Lugesime täna ka lugu, kuidas naine magistritöö kirjutas. Kirjutamise aja jooksul tal tekkisid erinevaid emotsioone ja tundeid: esialgselt see oli hirm ja abitus, segadus ja masendus, pärast aga kindlameelsus ja rahuolu, pärast tekkis jälle hirm, sest ta pidi oma tööd kaitsma ning lõppetuseks ta tundis positiivseid emotsioone. Mina sain aru, et minu emotsioonid ja tunned on samasugused nagu selles loos. Näiteks, kui mina hakkan mingi suur ja raske töö kirjutama, siis alati esialgselt mul tekib hirmu ja abituse tunne, mina ei tea kuidas teha aga pärast ma leian oma tee ning liikun õigesse suunass.
Lõengu lõppus vastasime huvitavatele küsimustele: Kas mina kasutan end ise või mind kasutatakse? Mis on minu ressursid ja mida ma nendega teen? Mina vastasin niimoodi: mina kasutan ise oma teadmisi, oskusi, kogemusi, oma mõtteid ja energiat, et jagada nende aspektidega teiste inimestega ning veel, et ise areneda, ennast täiendada.

Grupi õppimine

Täna vaatlesime õppimist gruppis. Tema minu jaoks on väga oluline, sest praegu mina ise tihti osalen grupitöös ning minu meelest see metood võiks sageli kasutada oma tulevikus töös. Esiteks, täna loengus me kujunesime grupiks ning arutlesime meie grupi tugevused, saavutused ja kokkulepped. Leidsime, et me oleme kõik aktiivsed, ettevõtlikud, töökad, uudishimuliud optimistid. Meie olulisem saavutus oli see, et me oskasime teineteist kuulata, mitte segada ning päris kiiresti me leidsime grupis kompromissi. Meie grupi kokkuleppe oli see, et alguses igaüks kirjutab oma tugevusi paberi peale ja pärast me paneme kõik neid kokku. Rahuolu grupi tegevuse ja tulemusega oli see, et kõik grupi liikmed väga aktiivselt osalesid rühmatöös, esitasid palju mõtteid ja ideid.

See ülesanne ja lõeng üldiselt oli minu jaoks hästi huvitav. Mulle isiklikult õppimine grupis meeldib rohkem, kui privaatseid ülesandeid. Grupis ma saan palju uusi teadmisi, suhtlen ja arvestan teistega. Väljendan oma seisukoha ja kuulan, mis teised arvavad. Miks nagu mulle mõnikord ei meeldi? Võib olla see, et kõik on erinevad ja mõned inimesed ei oska teist kuulata - nad on harjunud olema liider. Sageli grupitöö võib tekkida probleemi - loobisedes minnakse teemast välja või liikmetel on vähene teadmine teemast. Et tulemuslikult õppida grupis on väga olulised kokkulepped, näiteks, igaüks saab sõna, grupis on vaja teistega arvestama ning peab olema ka aja määratlemine . Grupitöö eesmärgid koolitusel võiksid olla erinevad, näiteks, probleemide lahenduse leidmine, õpitu süvendamine, koostöö arendamine, uuteteadmiste omandamine, õpitu praktiseerimine või kogemuste vahetamine.

Lõpetuseks, mina analüüsisin minu arenguperspektiivi - mina grupis ning leidsin, et aspektide enamus on minu tugevused.

Õppimine koolitusel

Eile loengus räägisime koolitustest. Küsimusele, milised võimalused saab inimene koolituse lõpetamisel mina vastasin: inimene saab uusi teadmisi ja oskusi - inimene saab tõsta oma kvalifikatsiooni ja liikuma karjääri trepis. Veel kirjutasin, et maailm intensiivselt muutub ja sellepärast koolitused on olulised. Räägisime ka sellest, et koolitus on kitsam mõiste, kui õppimine, kuid koolitus ei saa toimuda õppimiseta.
Vaatasime ka täiskasvanukoolitusel osalemise statistikat. Eestis osalemine täiskasvanuõppes alati tõuseb, aga ikkagi see protsent on väike võrreldes, näiteks, Soomega. Minu imetluseks, naised osalevad rohkem koolitusel, kui mehed. Tavaliselt täiskasvanud ei osale koolitusel raha- või ajapuuduse tõttu. Veel üks peamine põhjus on vanus. Väga hea mõte, mis kõlas loengus on see, et palju inimesed lihsatl ei ole harjunud õppima. See tõestab ka seda, et koolitusel käivad rohkem inimesed kõrgharidusega, aga mitte põhi- või keskharidusega.
Veel sain teada see, et täiskasvanud on ei ole nii lihtne õpetada, sest nendel on hästi tugevad hoiakud ja arusaamad.
Räägisime ka meie õppimise ressursidest. Minu ressurs on tuleviku usk ja arusaam oma tulevikust, sest mina alati mõtlen, mis tulevikus saab, kuidas ma võin rakendada seda tulevikus.
See loeng oli minu jaoks väga asjalik.

Veebruari kokkuvõte

Veebruariga sain palju teada õppimisest täiskasvanuaes. Kõigepealt õppimine ei piirdu koolipingis istumisega. Meie elukäik on seotud õppimisega. Me kogu aeg õpime: saame uusi teadmisi ja oskusi, väärtusi ja emotsioone. Õppimine erinevates kontekstides võib tähendada erinevat õppimist kui protsessi, erinevaid õpitulemusi ja erinevaid eesmärke ja väärtus ka võib erineda. Veel sain teada, et kogemus on õppimise alus. Kui me õpime siis me täiendame ja laiendame oma kogemust. Kõige tähtsam on see, et inimene aru saaks, mis ta oma õppimisest teada sai. Ja sellised asjad nagu õppimine, harmoonia ja kogemus ei käi ükski, nad on kõik seotud.
Mulle nagu tulevikule õpetajale oli väga tähtis analüüsida eeskujulikku õpetajat kui õppijast, tema õppimise kogemust ja arusaamadest. Sellest mina palju ammutasin.
Veel enda jaoks mina jätan meelde soomlaste teadlaste järeldust: Kui inimene õpib vanuses eas, siis ta on tervislikum. Ma olen kindel, et see on õigus! Õppimine motiveerib meid edasi liikuda, areneda, meil ei ole aega põdeda.

Küsimused täiskasvanu õppimise kohta

Mis on õppimine?
Õppimine on sotsiaalpsühholoogiline protsess, mis on seotud inimese elukäiguga. Õppimine tähendab uute oskuste, teadmiste, enesemõistmiste, hoiakute ja väärtuste omandamine.

Miks õppimine on nii tähtis täiskasvanute jaoks?
Sest maailm meie ümber on täis pidevaid muutusi ja sellepärast on vaja õppida, ennast täiendada, areneda.

Mis on täiskasvanu õppimise eripärad?
Kõigepealt kogemus. Veel ka isesisvus ja välajakujunenud isiksus.

Millest sõltuvad õppimise võimalikkus ja selle tulemuslikkus täiskasvanueas?
Ühelt poolt sõltuvad välistest tingumustest (õpisituatsiooni, õpikeskonna, ressurside ja vahendite olemasolust), teisalt aga inimese enda subjektiivset karakteristikutest e isikuomadusest (õpimotivatsioon, eesmärgikindlus)

Kuidas on seotud täiskasvanu õppimine ja elu üleminekud?
Olulised elu sündmused viivad sageli õppimiseni, samamoodi võib õppimine viia oluliste muutuseni inimese elus.

Kogemusest õppimine

Täna loengus rääkisime kogemusest ja kogemusest õppimisest. Arutlesime gruppis erinevaid väiteid õppimisest ja kogemusest. Kõige huvitavam ja õigem väide oli minu jaoks see: Keerulised ja ebameeldivad kogemused pakuvad võimalust õppida. Keerulised või ebameeldivad situatsioonid sageli viivad õppimiseni. Need kogemusi suudavad meid mõtlema, muutma oma pilku paljudele asjadele. Me otsime väljapääss rasketest olukordadest ja tänu sellele me õpime.
Veel gruppis rääkisime kogemusest. Iga inimene rääkis oma kogemusest. Kogemusi oli täiesti erinevaid: kellel oli jalgrattaga sõitmine, kellel oli keele õppimine. Tegime gruppis oma õpiprotsessi mudelit.
See loeng oli minu jaoks väga põnev ja põhjalik. Sain teada, et kogems on õppimise alus. Õppimine algab kogemusest. Kui me õpime, siis me laiendame oma kogemust ning üllatame kogemustpiire. Kõige tähtsam on see, mis kogemust me saime õppimisest, mis oma õppimisest me saime teada!

Ei ole nii lihtne..

Lõpetasin mini-uurimus (teemaintervjuu analüüs) ja eneseanalüüs. Meie iseseisva töö ülesanne oli viia läbi intervjuu õpetajaga ning analüüsida seda intervjuut. Mina intervjueerisisn eeskujulikku õpetajat, kelle töö staaz juba 20 aastat. Pidin analüüsima õppimise kogemust ja arusaamad õppimisest ning pidin välja selgitama, kuidas ta iseloomustad ennast kui õppijat. Nägin, et isegi õpetajale oli mõnikord raske vastata.
Sellest analüüsist mina sain aru, et õppimine peab olema elukestev, eriti õpetajate jaoks, sest inimesed, kes võtsid enda missioniks lapsi õpetada, peab ise ka end arenema, koolitama. Isegi, kui õpetaja töö staaz on 20 aastat või rohkem tal on alati võimalus edasi liikuda, edasi areneda.
Võtmefraas oli minu jaoks see, et õppimine on eriti oluline täiskasvanueas, sest maailm meie ümber on täis pidevaid muutusi ja, et ajast maha jääda, et olla eluga kursis IGA täiskasvanu inimene peab õppima terve elu jooksul.
Küsimusele, kuidas iseloomustate ennast kui õppijat, õpetajale oli väga raske kohe vastata, aga ta natuke mõtles ja ütles fraasi, mis mulle väga meeldis: "Õppija on see, kes asub targemaks saamise teel. Mina olen sellel teel sihikindel, iseseisev, teadushimuline ja enesekindel."
See ülesanne tegelikult oli päris raske, aga tänu sellele mina hakkan vaatama õppimisele ja sellele eesmärgidele teisest küljest.

"Mona Lisa naeratus"

Vaatasin täna filmi "Mona Lisa naeratus", kus peaosas on Julia Roberts. Ta mängis seal filmis Katherine, kes oli Yellesi koolis kunstiajaloo õppejõud. See film näitab meile, kuidas õpetada õpilastele õigel viisil, kuidas teadmisi edasi anda. Katherine tahtis rakendada uusi õpetamismeetodeid koolis. Aga tema ideid ei meeldinud direktorile. Katherine vähemalt katsetas. Kangelanna arvas, et õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, ta tundis, et kunst nõuab sügavamat läbielamist. Läbi kunsti pidis lapsed saama uusi kogemusi ja ideid. Õppimine pidi kujundama uskumusi ja eelarvamusi. Filmi lõppus Katherine lahkub koolis ja sõidab Europasse oma ideid edasi andma.
Esimesel pilgul see film tundub lihtne, aga tegelikult "Mona Lisa naeratus" see on film eri atmosfääriga ning sügava sisuga. Suurepärane näitlejate mäng vaid rõhutab selle filmi sügavuse.

Õppimine täiskasvanueas # 2

Vaatasin materjale esimese loengu kohta. Sain teada, mis on õppimise olulisus kuulturis: õppimise olulisuse kasv meie kultuuris, õppimisel on ühiskonnas oluline otstarve - hoida alal ühiskonda (ja muuta seda), õppimist ei saa jätta juhuse hooleks. Täiskasavanut käsitatakse õppijana eelkõige koolituse kontekstis. Vanuseline määratlus - üle 18 või 25 aastane või vanem.
Lugesin ka Antikainen, Rinne ja Koski ning tegin mõistekaardi elukäigu liigendamisega. Selles loengus oli minu jaoks tegelikult kõik aru saadav. Aga mul oli kahju, et mind ei olnud kohal esimsel loengul, sest saan aru, et midagi selles loengus mina minetasin.

Õppimine täiskasvanueas

Hakkan pidama õpipäeviku. 9. veebruaril käisin esimesel korral loengus õppimine täiskasvanueas. Esimeses loengus 2. veebruaril mind kahjuks ei olnud. Alguses mina eriti ei teadnud millest see loeng on. Loengus hakkasime lugema ning analüüsima Helle lugu. Just tol ajal sain teada millest on loeng õppimine täiskasavanueas. Helle õppis terve elu. Ta töötas erinevates kohtades, käis kursustele ja koolitusele. Aga äkki tema elus juhtus õnnetus - ta jäi pimedaks. Aga see õnnetus ei takistanud tema õppimises. Ta jätkas õppida. Sõltumata tema haigusest tal absoluutselt ei olnud raske edasi õppida. "Nii tugev naine" - mõtlsein mina. Tegelikult iga tervis noor inimene ütleb, et tal on nii raske õppida, et ta ei suuda rohkem. Aga Helle tahtis areneda, ennast täiendada vaatamata tema õnnetusest.
Loengus sain teada, et elukäik seotud õppimisega. Ja see tähendab, et õppimine ei tähenda ainult kooli pingis istumine. Õppimine on sotsiaalpsühhologiline protsess, milles kogemusele omistatakse tähendused, kujunevad teadmised, väärtused, tõekspidamised, enesemõstmine, oskused, emitsioonid-tunded. Mõnikord tulevad keerulised ajad või elu üleminekud ja neid sageli viivad õppimiseni. Inimene õpib sünnist surmani!