Täna oli viimane loeng. Periood lõppes ootamatult kiiresti. Viimases loengus me rääkisime transformatiivsest õppimisest. Nagu mina sain aru transformatiivne õppimine tähendab sügav õppimine, mis läbi emotsioonide ja muutuste viib tõlgendusraamini. Tõlgendusraam tähendab omakorda arusaam iseendast ning maailmast, eeskujudest, väärtustest ja stabiliseerimist. Õppimisele võib kogeda ka vastuseisu, mis võib takistada õppimist. Minu jaoks transformatiivne õppimine on olulisem, kui stabiilsus, sellepärast et raskusi ületamine annab meile jõudu ning motivatsiooni edasi liikuda, areneda. Stabiilsus ei anna meile selline võimalust. Lugesime täna ka lugu, kuidas naine magistritöö kirjutas. Kirjutamise aja jooksul tal tekkisid erinevaid emotsioone ja tundeid: esialgselt see oli hirm ja abitus, segadus ja masendus, pärast aga kindlameelsus ja rahuolu, pärast tekkis jälle hirm, sest ta pidi oma tööd kaitsma ning lõppetuseks ta tundis positiivseid emotsioone. Mina sain aru, et minu emotsioonid ja tunned on samasugused nagu selles loos. Näiteks, kui mina hakkan mingi suur ja raske töö kirjutama, siis alati esialgselt mul tekib hirmu ja abituse tunne, mina ei tea kuidas teha aga pärast ma leian oma tee ning liikun õigesse suunass.
Lõengu lõppus vastasime huvitavatele küsimustele: Kas mina kasutan end ise või mind kasutatakse? Mis on minu ressursid ja mida ma nendega teen? Mina vastasin niimoodi: mina kasutan ise oma teadmisi, oskusi, kogemusi, oma mõtteid ja energiat, et jagada nende aspektidega teiste inimestega ning veel, et ise areneda, ennast täiendada.
No comments:
Post a Comment