Wednesday, March 17, 2010

Kursuse kokkuvõte

Kursus õppimine täiskasvanueas lõppes. Praegu ma saan aru, et vaatan õppimisele teisest küljest. Õppimine ei tähenda raamatute lugemine ning see ei piirdu koolipingis istumisega. Meie elukäik on seotud õppimisega. Õppimine on uute teadmiste, oskuste, ideede, arusaamade, hoiakute omandamine. Õppimise ajal me peame oma tegevusi mõtestama ning eneseanalüüsiga tegelema. Kuid kogemusest, mis jääb reflekteerimata, pole võimalik õppida. Selle kursuse jooksul ma sain teada, kuidas õppida õppima. Ma hakkasin enesehindama. Sain teada, et eneseareng on õppimises väga oluline aspekt.
Sain teada palju ka täiskasvanu õppimise eripäradest ning probleemidest. Väga oluline teada, et täiskasvanutel on hästi tugevad hoiakud ja arusaamad. Nendel on juba isiklikud kogemused, varasemad teadmised, väljkujunenud oskused. Räägisime me ka koolitustest ja grupi õppimisest. Kõikedest ma sain uusi teadmisi, milliseid ma kindlasti rakendan oma tulevikus töös.
Inimene õpib sünnist surmani. Mina ei ole erand. Minu areng tähendab ennast täiendada, oma teadmisi värskendada. Ma valin, harjutan, omandan, süvenen. Maailm meie ümber on täis pidevaid muutusi ning, et ajast mitte maha jääda me kogu aeg õpime. Õpime mitte sellepärast, et PEAME, aga sellepärast, et TAHAME ise areneda. Õppimine pole mitte üksnes vajalik, vaid loomulik ja naudingut pakkuv tegevus.
Tegelikult mina ei jõudnud selle aja jooksul väga hästi ning täielikult enesehinnata ja eneseanalüüsida. See ei ole nii lihtne, aga ma usun, et ma suudan.

Suur tänu Teile!

Tuesday, March 16, 2010

Viimane loeng

Täna oli viimane loeng. Periood lõppes ootamatult kiiresti. Viimases loengus me rääkisime transformatiivsest õppimisest. Nagu mina sain aru transformatiivne õppimine tähendab sügav õppimine, mis läbi emotsioonide ja muutuste viib tõlgendusraamini. Tõlgendusraam tähendab omakorda arusaam iseendast ning maailmast, eeskujudest, väärtustest ja stabiliseerimist. Õppimisele võib kogeda ka vastuseisu, mis võib takistada õppimist. Minu jaoks transformatiivne õppimine on olulisem, kui stabiilsus, sellepärast et raskusi ületamine annab meile jõudu ning motivatsiooni edasi liikuda, areneda. Stabiilsus ei anna meile selline võimalust. Lugesime täna ka lugu, kuidas naine magistritöö kirjutas. Kirjutamise aja jooksul tal tekkisid erinevaid emotsioone ja tundeid: esialgselt see oli hirm ja abitus, segadus ja masendus, pärast aga kindlameelsus ja rahuolu, pärast tekkis jälle hirm, sest ta pidi oma tööd kaitsma ning lõppetuseks ta tundis positiivseid emotsioone. Mina sain aru, et minu emotsioonid ja tunned on samasugused nagu selles loos. Näiteks, kui mina hakkan mingi suur ja raske töö kirjutama, siis alati esialgselt mul tekib hirmu ja abituse tunne, mina ei tea kuidas teha aga pärast ma leian oma tee ning liikun õigesse suunass.
Lõengu lõppus vastasime huvitavatele küsimustele: Kas mina kasutan end ise või mind kasutatakse? Mis on minu ressursid ja mida ma nendega teen? Mina vastasin niimoodi: mina kasutan ise oma teadmisi, oskusi, kogemusi, oma mõtteid ja energiat, et jagada nende aspektidega teiste inimestega ning veel, et ise areneda, ennast täiendada.

Tuesday, March 9, 2010

Grupi õppimine

Täna vaatlesime õppimist gruppis. Tema minu jaoks on väga oluline, sest praegu mina ise tihti osalen grupitöös ning minu meelest see metood võiks sageli kasutada oma tulevikus töös. Esiteks, täna loengus me kujunesime grupiks ning arutlesime meie grupi tugevused, saavutused ja kokkulepped. Leidsime, et me oleme kõik aktiivsed, ettevõtlikud, töökad, uudishimuliud optimistid. Meie olulisem saavutus oli see, et me oskasime teineteist kuulata, mitte segada ning päris kiiresti me leidsime grupis kompromissi. Meie grupi kokkuleppe oli see, et alguses igaüks kirjutab oma tugevusi paberi peale ja pärast me paneme kõik neid kokku. Rahuolu grupi tegevuse ja tulemusega oli see, et kõik grupi liikmed väga aktiivselt osalesid rühmatöös, esitasid palju mõtteid ja ideid.
See ülesanne ja lõeng üldiselt oli minu jaoks hästi huvitav. Mulle isiklikult õppimine grupis meeldib rohkem, kui privaatseid ülesandeid. Grupis ma saan palju uusi teadmisi, suhtlen ja arvestan teistega. Väljendan oma seisukoha ja kuulan, mis teised arvavad. Miks nagu mulle mõnikord ei meeldi? Võib olla see, et kõik on erinevad ja mõned inimesed ei oska teist kuulata - nad on harjunud olema liider. Sageli grupitöö võib tekkida probleemi - loobisedes minnakse teemast välja või liikmetel on vähene teadmine teemast. Et tulemuslikult õppida grupis on väga olulised kokkulepped, näiteks, igaüks saab sõna, grupis on vaja teistega arvestama ning peab olema ka aja määratlemine . Grupitöö eesmärgid koolitusel võiksid olla erinevad, näiteks, probleemide lahenduse leidmine, õpitu süvendamine, koostöö arendamine, uuteteadmiste omandamine, õpitu praktiseerimine või kogemuste vahetamine.
Lõpetuseks, mina analüüsisin minu arenguperspektiivi - mina grupis ning leidsin, et aspektide enamus on minu tugevused.

Wednesday, March 3, 2010

Õppimine koolitusel

Eile loengus räägisime koolitustest. Küsimusele, milised võimalused saab inimene koolituse lõpetamisel mina vastasin: inimene saab uusi teadmisi ja oskusi - inimene saab tõsta oma kvalifikatsiooni ja liikuma karjääri trepis. Veel kirjutasin, et maailm intensiivselt muutub ja sellepärast koolitused on olulised. Räägisime ka sellest, et koolitus on kitsam mõiste, kui õppimine, kuid koolitus ei saa toimuda õppimiseta.
Vaatasime ka täiskasvanukoolitusel osalemise statistikat. Eestis osalemine täiskasvanuõppes alati tõuseb, aga ikkagi see protsent on väike võrreldes, näiteks, Soomega. Minu imetluseks, naised osalevad rohkem koolitusel, kui mehed. Tavaliselt täiskasvanud ei osale koolitusel raha- või ajapuuduse tõttu. Veel üks peamine põhjus on vanus. Väga hea mõte, mis kõlas loengus on see, et palju inimesed lihsatl ei ole harjunud õppima. See tõestab ka seda, et koolitusel käivad rohkem inimesed kõrgharidusega, aga mitte põhi- või keskharidusega.
Veel sain teada see, et täiskasvanud on ei ole nii lihtne õpetada, sest nendel on hästi tugevad hoiakud ja arusaamad.
Räägisime ka meie õppimise ressursidest. Minu ressurs on tuleviku usk ja arusaam oma tulevikust, sest mina alati mõtlen, mis tulevikus saab, kuidas ma võin rakendada seda tulevikus.
See loeng oli minu jaoks väga asjalik.

Monday, March 1, 2010

Veebruari kokkuvõte

Veebruariga sain palju teada õppimisest täiskasvanuaes. Kõigepealt õppimine ei piirdu koolipingis istumisega. Meie elukäik on seotud õppimisega. Me kogu aeg õpime: saame uusi teadmisi ja oskusi, väärtusi ja emotsioone. Õppimine erinevates kontekstides võib tähendada erinevat õppimist kui protsessi, erinevaid õpitulemusi ja erinevaid eesmärke ja väärtus ka võib erineda. Veel sain teada, et kogemus on õppimise alus. Kui me õpime siis me täiendame ja laiendame oma kogemust. Kõige tähtsam on see, et inimene aru saaks, mis ta oma õppimisest teada sai. Ja sellised asjad nagu õppimine, harmoonia ja kogemus ei käi ükski, nad on kõik seotud.
Mulle nagu tulevikule õpetajale oli väga tähtis analüüsida eeskujulikku õpetajat kui õppijast, tema õppimise kogemust ja arusaamadest. Sellest mina palju ammutasin.
Veel enda jaoks mina jätan meelde soomlaste teadlaste järeldust: Kui inimene õpib vanuses eas, siis ta on tervislikum. Ma olen kindel, et see on õigus! Õppimine motiveerib meid edasi liikuda, areneda, meil ei ole aega põdeda.

Küsimused täiskasvanu õppimise kohta

Mis on õppimine?
Õppimine on sotsiaalpsühholoogiline protsess, mis on seotud inimese elukäiguga. Õppimine tähendab uute oskuste, teadmiste, enesemõistmiste, hoiakute ja väärtuste omandamine.

Miks õppimine on nii tähtis täiskasvanute jaoks?
Sest maailm meie ümber on täis pidevaid muutusi ja sellepärast on vaja õppida, ennast täiendada, areneda.

Mis on täiskasvanu õppimise eripärad?
Kõigepealt kogemus. Veel ka isesisvus ja välajakujunenud isiksus.

Millest sõltuvad õppimise võimalikkus ja selle tulemuslikkus täiskasvanueas?
Ühelt poolt sõltuvad välistest tingumustest (õpisituatsiooni, õpikeskonna, ressurside ja vahendite olemasolust), teisalt aga inimese enda subjektiivset karakteristikutest e isikuomadusest (õpimotivatsioon, eesmärgikindlus)

Kuidas on seotud täiskasvanu õppimine ja elu üleminekud?
Olulised elu sündmused viivad sageli õppimiseni, samamoodi võib õppimine viia oluliste muutuseni inimese elus.