Kursus õppimine täiskasvanueas lõppes. Praegu ma saan aru, et vaatan õppimisele teisest küljest. Õppimine ei tähenda raamatute lugemine ning see ei piirdu koolipingis istumisega. Meie elukäik on seotud õppimisega. Õppimine on uute teadmiste, oskuste, ideede, arusaamade, hoiakute omandamine. Õppimise ajal me peame oma tegevusi mõtestama ning eneseanalüüsiga tegelema. Kuid kogemusest, mis jääb reflekteerimata, pole võimalik õppida. Selle kursuse jooksul ma sain teada, kuidas õppida õppima. Ma hakkasin enesehindama. Sain teada, et eneseareng on õppimises väga oluline aspekt.
Sain teada palju ka täiskasvanu õppimise eripäradest ning probleemidest. Väga oluline teada, et täiskasvanutel on hästi tugevad hoiakud ja arusaamad. Nendel on juba isiklikud kogemused, varasemad teadmised, väljkujunenud oskused. Räägisime me ka koolitustest ja grupi õppimisest. Kõikedest ma sain uusi teadmisi, milliseid ma kindlasti rakendan oma tulevikus töös.
Inimene õpib sünnist surmani. Mina ei ole erand. Minu areng tähendab ennast täiendada, oma teadmisi värskendada. Ma valin, harjutan, omandan, süvenen. Maailm meie ümber on täis pidevaid muutusi ning, et ajast mitte maha jääda me kogu aeg õpime. Õpime mitte sellepärast, et PEAME, aga sellepärast, et TAHAME ise areneda. Õppimine pole mitte üksnes vajalik, vaid loomulik ja naudingut pakkuv tegevus.
Tegelikult mina ei jõudnud selle aja jooksul väga hästi ning täielikult enesehinnata ja eneseanalüüsida. See ei ole nii lihtne, aga ma usun, et ma suudan.
Suur tänu Teile!
No comments:
Post a Comment